Hopp til hovedmenyen på siden Hopp til hovedinnholdet på siden

Viktig informasjon

Korona   Koronavirus illustrasjon                Ukraina og Stord   Ukrainsk flagg

A A A

Birasváddu dahje riska (dieđáhus)

Jus du lagasbirrasis lea juoga mii lea dagahan dahje sáhttá dagahit dearvvašvuođaváttuid dutnje, de sáhtát dán birra dieđihit suohkanii.

Govvádus

Jus du lagasbirrasis lea juoga mii lea dagahan dahje sáhttá dagahit dearvvašvuođaváttuid dutnje, de sáhtát dán birra dieđihit suohkanii. Suohkan sáhttá iskat dan ášši ja vaikko gáibidit váikkuhusčielggadeami, divodeami, bággensáhku dahje bissehit doaimmaid.  
Váttut sáhttet leat:

  • Áimmus almmolaš viesuin
  • Rigearra
  • Áibmonuoskideapmi dahje hádja  
  • Boraboatkkahasaid dahje eará eallit mat billistit
  • Lihkohisvuođavárra  
  • Duhpátsuovva

Eisseválddit ja olbmot dihtet dán áigge man dehálaš biras lea dearvvašvuhtii ja mii sáhttá dagahit buozalmasvuođa ja vigiid. Suohkanis lea ovddasvástádus doaimmahit eastadanbargguid ja bearráigeahččat iešguđetge lágán birasbeliid ja doaimmaid nugo institušuvnnat, fabrihkaid, guossohanbáikkiid ja šibitdoaluid.

Ulbmiljoavku

Suohkana ássit

Kriterat/eavttut

Ii dárbbat oktage ožžon vigiid dahje váttuid iige dárbbat vuorrádussan šaddan ovdalgo dieđihat suohkaniid. Sáhttá bidjat doaimmaid johtui ovdal go oktage buohccá.

Gihppagat, áššebáhpárat, kárttat ja eará

Áššemeannudeapmi

Suohkan galgá viežžat dárbbašlaš dieđuid vai sáhttá árvvoštallat leago vejolaš bágget fitnodagaid dahje eaiggádit doaimmahit maide vai hehttelii dahje unnidivččii negatiiva dearvvašvuođaváikkuhusa. Suohkana gaskaoamit sáhttet leat mearrádusat guorahallat, divvun, bisseheapmi dahje bággensáhkku. Suohkan galgá árvvoštallat dan fágalaččat. ja Ferte leat govttolaš ávki olggosgolu ektui. Dábálaččat oaččut ákkastallama oktan mearrádusain. Oaččut álo ákkastallama jus sáhttá jurddahit ahte it šatta duhtavaš mearrádusain. Jus ákkastallan ii čuovo reivve, de sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin ovdal áigemearri dievvá.

Áššemeannudanáigi

Suohkan galgá meannudit ášši nu jođánit go vejolaš. Jus ášši ii sáhte mearriduvvot mánu sisa, de galggat oažžut čálalaččat dieđu dan birra okta ákkain maŋŋáneapmái. Galggat seammás oažžut dieđu goas jáhkket ášši mearriduvvot.

Váidalanvejolašvuohta

Jus it leat duhtavaš mearrádusain, de sáhtát váidit ášši suohkanii golmma vahku sisa dan rájes go ožžot mearrádusreivve. Jus suohkan mearrida ahte eai daga maide áššiin, de rehkenasto dat maid mearrádussan, ja dan sáhttá maid váidit. Jus it leat ožžon makkárge dieđu das ahte suohkan ii áiggo dahkat maide áššiin, de ii gusto váidináigemearri.  Fertet lihkká váidit buori áiggis maŋŋelgo suohkan lea heaittihan ášši. Čilge mainna leat duhtatmeahttun ja manin oaivvildat ahte mearrádusa ferte rievdadit. Jus dárbbahat bagadallama, de sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin. Jus suohkan doalaha mearrádusas, de sáddejuvvo ášši viidáseappot Fylkkamánnii, guhte de mearrida galgágo váidaga váldit vuhtii.

Tenesta oppdatert: 08.05.2020 14:19