Hopp til hovedmenyen på siden Hopp til hovedinnholdet på siden

Viktig informasjon

Korona   Koronavirus illustrasjon                Ukraina og Stord   Ukrainsk flagg

A A A

Giellaoahpahus – erenoamážit unnitlogugielat oahppit

Oahppit geain lea eará eatnigiella go dárogiella dahje sámegiella, sáhttet ohcat erenoamáš dárogieloahpahusa dassážii go leat oahppan dan mađe dárogiela ahte sáhttet čuovvut dábálaš oahpahusa skuvllas.

Govvádus

Oahppit geain lea eará eatnigiella go dárogiella dahje sámegiella, sáhttet ohcat erenoamáš dárogieloahpahusa dassážii go leat oahppan dan mađe dárogiela ahte sáhttet čuovvut dábálaš oahpahusa skuvllas.  Jus lea dárbu de sáhttá oahppis leat riekti eatnigiellaoahpahussii, guovttegielat fágaoahpahussii dahje vaikko goappašagaide. Dát sáhttá guoskat aitto boahtán olbmuide ja eará unnitloguohppiide  geain lea unnán dárogielmáhttu. Eatnigiellaoahpahus sáhttá biddjot eará skuvlii go dan mas oahppi muđui vázzá.

Ulbmiljoavku

Unnitlogugielaid oahppit vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.

Kriterat/eavttut

  • Oahppis galgá leat eará eatnigiella go dárogiella dahje sámegiella
  • Oahppis ii leat doarvái dárogielmáhttu nu ahte sáhttá čuovvut dábálaš oahpahusa
  • Ferte leat heivvolaš oahpahusolmmoš suohkanis (guoská eatnigiellaoahpahussii ja guovttegielat fágaoahpahussii)

Bagadus - mo čađahit dahje oažžut bálvalusa

Sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin (guoská vuođđoskuvlii) dahje fylkasuohkaniin (guoská joatkkaskuvlii) vai oaččut veahki ohcat erenoamáš giellaoahpahusa.

Áššemeannudeapmi

Suohkan/fylkasuohkan galgá kártet makkár dárogielgelbbolašvuohta dus lea ovdal go mearridit erenoamáš giellaoahpahusa. Diekkár kárten sáhttá dáhpáhuvvat gaskkohagaid oahpahusas vai sáhttet iskat máhtátgo doarvái dárogiela nu ahte sáhtát čuovvut dábálaš oahpahusa.

Áššemeannudanáigi

Suohkan (vuođđoskuvlla ovddas) ja fylkasuohkan (joatkkaskuvlla ovddas) galgá meannudit ohcamuša nu jođánit go vejolaš. Jus ášši ii sáhte mearriduvvot mánu sisa, de galggat oažžut čálalaččat dieđu dan birra ja mii dasa lea sivvan. Galggat seammás oažžut dieđu goas jáhkket áššis dahkat mearrádusa.

Váidalanvejolašvuohta

Jus it leat duhtavaš mearrádusain, de sáhtát váidit suohkanii/fylkasuohkanii golmma vahku sisa dan rájes go ožžot mearrádusa. Čilge mainna leat duhtatmeahttun ja manin oaivvildat ahte mearrádusa ferte rievdadit. Jus dárbbahat bagadallama de sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin/fylkasuohkaniin. Jus mearrádus doalahuvvo, de sáddejuvvo ášši viidáset fylkkamánnii (guoská vuođđoskuvllaohppiide) ja fylkasuohkana váiddalávdegoddái (guoská  joatkkaskuvllaohppiide), mii de mearrida galgá go váidda váldot vuhtii.

Tenesta oppdatert: 29.12.2017 14:46