Hopp til toppmenyen på siden Hopp til hovedinnholdet på siden

Dikšu eallima loahpageahčen

Divššohasa ja su oapmahaččaid sávaldagain galgá leat nana deaddu go mearriduvvo galgá go divššohas leat ruovttus vai institušuvnnas go eallin manná loahpaguvlui.

Govvádus

Divššohasa ja su oapmahaččaid sávaldagain galgá leat nana deaddu go mearriduvvo galgá go divššohas leat ruovttus vai institušuvnnas go eallin manná loahpaguvlui. Jus son guhte buohcá orru ruovttus, de ferte sihke son ja su lagamusat oažžut doarvái oahpahusa dálkasiid geavaheamis, bávččaspumpes ja eará veahkkeneavvuin. Divššohasas galgá oažžut dieđu  dan birra geainna dearvvašvuođaguovddážis sáhttá váldit oktavuođa dalle go dan dárbbaša.

Ovddasmoraš ja árvvusatnin ovttaskas olbmo lea erenoamáš dehálaš go deaivvada dakkár buhcciin maid eai sáhte buoridit ja mii lea jápmime. Divššohas galgá oažžut dakkár fálaldaga mii dagaha ahte son vásiha dan maŋemus áiggi mávssolažžan. Divššohas galgá eanemus lági mielde beassat eallit nu go son háliida.

Ulbmiljoavku

Divššohasat main lea buozalmasvuohta mainna ii sáhte šat dahkat maide ja geaid eai vuordde eallit šat guhká.

Gihppagat, áššebáhpárat, kárttat ja eará

Áššemeannudeapmi

Suohkan galgá háhkat daid dieđuid maid dárbbaša vai sáhttá meannudit ášši. Dábálaččat fitnet guossis ruovttuin. Dasto mearridit movt viidáset šaddá. Suohkana ruovttudivššárveahki lassin sáhttá leat dárbu oažžut veahki spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Dábálaččat galgá  ákkastallan čuovvut mearrádusa mielde. Oaččut álo ákkastallama jus sáhttá jurddahit ahte it leat duhtavaš mearrádusain. Jus dat ii čuovo mielde, de sáhtát oažžut dan go válddát oktavuođa suohkaniin ovdal go váidináigemearri dievvá.

Áššemeannudanáigi

Suohkan galgá meannudit ášši nu jođánit go vejolaš. Jus ášši eai sáhte mearridit mánu sisa, de galggat oažžut čálalaš dieđu aktan ákkastallamiin dán birra. Galggat maid oažžut dieđu goas vurdet ahte ášši sáhttet mearridit.

Váidalanvejolašvuohta

Jus it leat duhtavaš mearrádusain, sáhtát váidit suohkanii áigemeari siskkobealde mii lea go golbma vahku dan rájes go ožžot mearrádusreivve. Čilge mainna it leat duhtavaš ja manne oaivvildat ahte mearrádusa ferte rievdadit. Jus dárbbahat veahki, de váldde oktavuođa suohkaniin. Jus suohkan doalaha iežas mearrádusa, de sáhtát váidit ášši fylkka Helsetilsynai.

Sáhtát maid váidit dan movt barggut doaimmahuvvojit. Váidaga sáddet suohkanii dahje njuolga dasa gii doaimmaha bálvalusa.

Tenesta oppdatert: 11.05.2020 08:56